Juhatus, mis paneb AI päevakorda, saab tavaliselt kahte tüüpi dokumente: paks dossier, mida keegi enne koosolekut ei loe, või kokkuvõte, mis ütleb nii vähe, et sellest ei tulene ühtki otsust. Ühe lehekülje pikkune juhatuse aruanne ei ole dossiiri kokkuvõte. See on teine küsimus: mida peab juhatuse liige teadma, et saada võtta vastutust, ja mis on müra.
See vahe ei ole tähtsusetu. Enamik AI-aruandeid, mida me näeme, loendavad süsteeme. Leht, mis loendab ainult, kui palju AI-rakendusi on olemas, ei ütle juhatusele midagi selle kohta, kus risk asub. Loendamine on IT-küsimus. Juhtimine (governance) on teine küsimus: millised rakendused mõjutavad otsuseid inimeste kohta, millised on kasutusele võetud järelevalveta, ja millised kuuluvad riskiklassi, mis nõuab allkirja.
Toimiv leht sisaldab piiratud arvu elemente, igaühel oma põhjendus lisamiseks:
Ülejäänu — kes on millise mudeli treeninud, milline tarnija milliseid tingimusi kohaldab, milline tehniline leevendus on rakendatud — kuulub alumisse kihti. See kiht on olemas, seda peetakse ajakohasena, ja see on vajadusel kättesaadav. Aga see ei kuulu lehele, mida juhatus loeb, sest sel juhul juhatus seda ei loe.
Põhjus, mis nii palju AI-juhtimist takerdub, ei ole see, et protsessi ei ole. See on see, et olemasoleva kõrval on teine protsess. Juhatusel on juba riskikomitee, juba auditikalender, juba vorm aruandluseks operatiivriski, vastavuse ja infoturbe kohta. Kes sinna kõrvale seab eraldi AI-protsessi — oma sagedusega, oma malliga, oma vastutajaga — palub asja, mis jäetakse esimesena kõrvale, kui päevakord on liiga täis. See ei toimu tahtmatuse tõttu. See toimub, kuna teine protsess saab definitsiooni järgi vähem tähelepanu kui esimene.
Aruanne, mida tegelikult loetakse, on aruanne, mis liigub olemasolevas rütmis kaasa: sama koosolek, sama vorm, sama eskaleerimisviis, mis juba eksisteerib teiste riskide jaoks. Kuidas see ühildumine praktikas kuju saab, on kirjeldatud lehel ühildumine olemasoleva riskistruktuuriga, ja viis, kuidas otsused hiljem dokumenteeritakse, kajastub lehel oversight-otsuste nimekiri, mis liigub olemasolevas rütmis kaasa.
Ühe lehekülje pikkune aruanne on kasutatav ainult siis, kui selle taga olev inventuur on korrektne. See on osa, mida kõige rohkem vahele jäetakse: juhatuse liikmed saavad lehe riskiklassifikatsiooniga, ilma et kellegi poolt oleks kontrollitud, kas aluseks olev AI-rakenduste nimekiri on täielik. Varimajanduse AI (shadow AI) — kasutus, mis on tekkinud IT-nimekirjast mööda — kaob siis vaikselt vaateväljast, mitte kuna see on ebaoluline, vaid kuna keegi ei ole selle kohta küsinud. Töötaja, kes kasutab AI-tööriista, mida ei ole heaks kiidetud, ei teata sellest omal algatusel, kui ähvardab tagajärg. Ta teatab sellest ainult, kui küsimusi esitatakse ilma tagajärgedeta.
Ühe lehe pikkune leht on seega tipp protsessist, mis algab inventuurist ja eskaleerub olemasolevate teede kaudu. Kuidas see eskaleerimine toimib uut hierarhiat loomata, on kirjas lehel eskalatsiooniteed, mida tegelikult kasutatakse. Ja mida on struktuurselt vaja jälgida, et lehte oleks võimalik iga kord uuesti täita, ilma et see muutuks rekonstruktsiooniks, on kirjas lehel jälgimine, mis tegelikult annab aruandlusele midagi.
Responsible AI Scan annab inventuuri, klassifikatsiooni ja juhtimisstruktuuri, mis ühildub olemasolevaga — sealhulgas vormi aruande jaoks, mida juhatus tegelikult loeb. Skaneerimine ise on veel valmimisel; kes sellest nüüd kasu tahab saada, saab end registreerida ootenimekirja.
Aruanne, mis ütleb, milline osa tööst kuulub AI-riski alla, tekitab loomulikult teise küsimuse: milline osa tööst ise on AI-le üleantav. See on teine arvutus, tehtud ülesande, mitte süsteemi kaupa, ja selle arvutuse teeb FTE TO AI töökskaneering.
Vraag maar. Governance begint bij weten wat er draait — ook wat niemand heeft goedgekeurd.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.